Tere tulemast! Olen Sigrid Peterson ja siin lehel on näha minu looming.

Fotograafias meeldivad mulle selle kaks erinevat tahku: esiteks on foto suurepärane ja ammendamatute võimalustega meedium, mille kaudu väljendada oma maailmanägemust fotolavastuste ja autoportreede näol; teisalt on see viis talletada olemasolevat hetke, seda erilist, kordumatut, ehedat.

Tunnen inspiratsioonitulva, kui näen midagi hingeliigutavat või veidi nihkes, mõtlemapanevat. Üks südamest kallistus. Sügisene madal päiksevalgus. Ballikleidis daam keset magalarajooni. Vana roostes vann. Moosivõru ümber naeratava lapsesuu. Varbad merevees. Soe pilk.

Oma esimesel ja siiani viimasel fotonäitusel kirjutasin 2012. aastal enda tutvustuseks nii: „Huumor peab olema must. Süda peab olema soe. Laps peab olema veidi räpane. Tunne peab olema ehe. Kodu peab olema hubane. Kodulinn peab olema puust. Inimene peab olema kiiksuga. Värv peab olema kirgas. Kartul peab olema maas.“

Ja nii ongi!